Noun
puak roh thai zaam.
Interjection
thank you = I aangzee.
Noun
, good bye. Naupang te pon, good bye= cakniu in maw tica.
Noun
Judah te biakbuuk.
Noun
cabuai.
Noun
laai ngaan hnaak um lung tleep; sii hluum.
Adjective, Noun
a zarh; n. zarh.
Adjective
reel lo hnaak lincia.
Noun
mi pong tem.
Noun
zuk taar fang ai hmang hnaak mainaang lupeer com.
Noun
mi raw tuh lo le mi thinkhim thai ai pong thiam, reel thiamhnaak.
Adjective
raw tuh lo le thinkhim thai ai om thiam.
Noun
raal tawng daan; raal neh thil daan.
Noun
dawidiit.
Noun
Welsh pon ii ai “ pa” ticaa ii.
Noun
hnikhnaih hnaak laaitleep kho.
Noun
mai, sel mai ti bang.
Noun
thiamkhui.
Verb
thil phalo beet ai hnawwmcan.
Verb
lang; kut in lang; saang, kut in; rong ai, ti ding.
Noun
thuanthu.
Noun
thiamhnaak, thiltithiamhnaak.
Noun
siam; siamtu.
Verb
pong, reel; ponduun.
Noun
reel tlaang hnaak; thureelhnaak.
Verb
reel tlaang.
Adjective
pongtam.
Noun
pongtu.
Noun
baisikup pong pawl.
Adjective
saang, dung saang.
Noun
thau; sel, kawlpaw, vok thau ti bang te.
Noun
riin, thing tleep vum ai riin hnaak te, zaizaah ti ai siarhnaak riin.
Noun
mangkeeng.
Adjective
ngam, phio lo.
Verb
ngam ruai.
Noun
ngamruaitu.
Verb
lo daai sah; lo thleng sah.
Noun
savun niat hnaak sii, khaingaw kawng; sahlu kawng le a sam te.
Noun
a bialriin neeltu riin cang.
Noun
kawng kok bai lingmaw.
Adjective
kut thawn neel ai lingthil hnaak.
Verb, Noun
bu bial (Noun) sambu, voribu.
Noun
Spain laam, tangko.
Noun
tikuang; raal tawnghnaak mawtawka, teng.
Noun
daatsi, zinaan phurtu lawngpui.
Noun
savun bawwntu.
Noun
savun niat hnaak sii.
Verb
aicaan ruai.
Adjective
bang pah (thu, suullam ah )
Noun
a hu; thil huhnaak; ziceet lu.
Verb
zunghmur thawn ceuh; hnaai, thing hnaai ruai.
Noun
rii peer; ponrii peer sau; aw khumhnaak rii peer.
Noun
aw khumhnaak ceet.
Noun
huut peer.
Noun
phazawngden sau, a lu lam zum zianzo hnaak; (Verb). a lu lam zum ruai zianzo.
Noun
zuk umliang bang taar pon.
Noun
huut peer.
Noun
vok bang ramsa hin khat.
Noun
thing hampui.
Noun
thing hliing; kattaza.
Noun
sirsir mom hmul nai.
Adjective
hnuakfual.
Noun
hmui, sung hnaak hmui.
Noun
ramsam an tlum hnaak thil vum ai lang hnaak siah; a khuun.
Noun
haa; aihpha haa.
Noun
ruah khaan pon; muka.
Adjective
kattaza khuk hnaak;
Verb
hnuakfual hrim.
Noun
Scoland mi te pon.
Noun
Turki miphun.
Noun
thunlung raang.
Noun
naper.
Noun
a uurdaan, a cuk maw, a thur maw, etc.
Verb
tep; a uurdaan tep.
Adjective
uur.
Adjective
uur lo.
Noun
thil her.
Noun
kawng, baan, etc. ai dawt hnaak zuk.
Verb
mi thinraw thai pong.
Noun
mikhual inn.
Verb, Noun
v. siah lang. n. siah.
Noun
zawngthil mawtawka.
Noun
vaneu, ramsate, a tisa hmuah suah sek ai, a vun leek a nung laai bang ai khawi daan.
Noun
laphaak, lapheh.
Noun
laphaak beel.
Noun
laphaak keu.
Verb
zirh; cuuk; cuung ruai.
Noun
zirhtu; cuuktu.
Noun
thuzirh, thu cuukhnaak.
Noun
tlor, tlor thing.
Noun
pawlkhat; naper tlaang te; thil bawn tlaang te. eg. Bawhlung tiim.
Noun
mithli.
Verb
ziik; mithli phuh.
Adjective
mithli thawn dim.
Verb
zing; vo pet pehli thawn.
Noun
hnawihmur; sialrial hnawi.
Adjective
ceet lam; suullam dang nai.
Noun
ceetlam thiam.
Noun
thil bawnthiam daan.
Noun
sains
Noun
vomneu
Adjective
cawlthai.
Noun
kauhti bawhlung dotu fung.
Noun
mineu kum khim te.
Noun
kum 13 in 19 tian mineu te.
Noun
kam te; rong kial hnaak kam te.
Verb
(kam) po hmuasa ber.
Noun
zuu dinglotu; zuu cangtu.
Noun
thiirri laai.
Verb
thiiiri laai kuat.
Noun
telifon.
Noun
durbing; a hlaa ngai sihhnaak hlalang.
Noun
telivizin; T.V.
Verb
reel; zaa tuh ai reel.
Noun
mi thupruuk thu reeltu. daan bang in hluun ruai
Noun
thin, thinlung.
Noun
thinlung umdaan.
Noun
thinsuup.
Adjective
saa zee lo dap zeelo (nikhua ); a caateng; luar zeelo.
Noun
saa le dap.
Noun
khuahu; ruah le hlivua sia.
Noun
Judah Pathian Biakinn; tempal.
Adjective
laivum daihhnaak; rauhla lam lo.
Adjective
a laang; camkhat.
Verb
hnua ruai zianzo; reel vual lo.
Verb
sualso; sualsawm; zawl hlelhlo.
Noun
sualsawm hnaak; thil phalo bawn tuh sohnaak.
Noun
sualsawmtu.
Noun
paha; sawmkhat.
Adjective
awh ngio; kho ngio (thil tihiam hnaak, ngah hiam hnaak thu ah )
Noun
inn, lo ngaatu; inn hluumtu.
Verb
phaneu in cing; khaal.
Noun
mihing or thil a ithaihnaak lam.
Noun
cingtu, khaaltu.
Verb
pe;man teek hnaak zah ai per ngam.
Adjective
neem derdo;uur bai; nun neem ninghiothai; s (sa) neem.
Noun
a kawi a hleng thar; harsa tuar awng lotu.
Noun
thari beuh.
Noun
hnungri kut.
Noun
sanghnaak.
Adjective
let-ha.
Noun
bawhlung thawi salhnaak.
Noun
aw feem ber pasal aw (laasa fang in )
Adjective
ping roh
Noun
pingrohhnaak; thisahnaak.
Noun
buuk hlaam.
Adjective
a cuul hnaak .
Adjective
pahahnaak.
Noun
Amerika Indian miphun pon buuk.
Adjective
a lum ngom.
Noun
acuu teek; tikcu teek.
Adjective
atong hmun; maileeng lampui tonghmun; thih hlenpui thai (uur)
Verb
bo ruai, awl ruai. bo, tong.
Noun
bo ruaihnaak, bohnaak.
Noun
thil ko hnaak ponkam.
Noun
maileeeng, mawtawka comhmun a tong ber.
Noun
laikha.
Noun
tipui kam ai vaneu hin khat.
Noun
khantian.
Noun
ram; hampalak.
Adjective
laivum thu lam; laipua vum um.
Adjective
laukuul roh.
Noun
uico hin khat.
Adjective
mangtara; laukuul.
Verb
lau ruai; lau roh.
Noun
uk-ram.
Noun
laukuul roh; kikuul roh.
Noun
ukhnaak thu (naing-nganzi ) maan ai thiihnaisuahhnaak.
Noun
mi liansia; mi thiihnaai suah thai laukuul.
Adjective
mi daihphalo pon comneu.
Adjective
laipua tleep a thuah thumhnaak.
Verb
cuul; ti cuul.
Noun
cuulhnaak; ling maw ling lo cuulhnaak camibuai.
Noun
ro hlup thu; um taktak ii, hmaan ii ti hnaak thu; Baibal Hlun le Baibal Thukhaam Thar te.
Verb
ling ing ti ai reel.
Noun
bawm hnaak laaiken; ziaza pha le fiimthiam ii ti ai bawmhnaak.
Noun
ling ing, hmaan i, ti ai pong hnaak.
Adjective
thinraw baai.
Noun
thaasat uur; vaang aat, thil san ai pem ruai hnaak maan ai cang hnaak uur.
Noun
sum khih hnaak rii; saai rii, etc.
Noun
laai kheen um ca-uk; pongtu, ngaantu pong hnaak ngaan hnaak aciit; zirtuh ca-uk.
Noun
ponthaan.
Conjunction
tah in; hnaak in.
Verb
aan; aanghnaak reel.
Adjective
aanthiam; lawmthiam.
Adjective
aanthiamlo; lawmthiamlo.
Noun
aanthu reelhnaak.
Adjective, Pronoun
khiami
Noun
dii hampa inn sahnaak.
Verb
(vur, tikhal ) zur; ti ah cang.
Articles, Conjunction, Adverb
definite article. Reel cia hnaak thil, mihing te reel not fang in hmang hnaak. Eg. I have a book. A book is on the table tituh lo ai “ Th...
Noun
thuanthu cuung hmun inn pui.
Pronoun
Miraang pong hlun, nangmah, na tica.
Noun
ruukkohnaak.
Possessive Pronoun
amahte ai.
Possessive Pronoun
amah-te naih hnaak.
Noun
Pathian um ti sanghnaak.
Pronoun
amahte.
Noun
thuhampui.
Pronoun
amahte lala; amahte neu in.
Adverb, Adjective, Conjunction, Noun
cia ben,cia fang in, ciatih ile; cia maan in; cen in.
Adverb
ciata an.
Noun
thil ning tehnaak thil.
Noun
Pathian thuthuuk lingtu.
Noun
Pathian thuthuuk zirhnaak.
Noun
isehlai cangthil tur ti ruathnaak.
Adverb
khiata, khita ah.
Adverb
ciatih dung ah; ciatih rongra ah.
Adverb
ciahnua ah.
Adverb
cia imaan in; ciamaan.
Adverb
ciavele.
Noun
saa le dap tehhnaak thil.
Noun
tisaa khawihnaak uum.
Pronoun
hemite. (tikpaan ) hmang ai thil bawn daan zir hnaak.
Noun
phunsaang tlawng dikari ngah hnaak tuh ai ngaan hnak thu saupui.
Personal Pronoun
amah te. (pon thawn bawn hnaak )
Adjective
sah, paalo.
Noun
mivoi.
Verb
sah ruai; sah zianzo.
Noun
hampalak; hampa le thing tam hmun.
Noun
asahlam.
Noun
ruko.
Adjective
ruko thai; kuttuang.
Noun
kawngbor.
Noun
kutzung but daar, khimhuk sun dawntu.
Adjective
rom; pader.
Pronoun
nangmah ai
Noun
thil; zaimaw.
Verb
ruat, ngaisung.
Adjective
pathumhnaak.
Adjective
tihaal; haal.
Adjective
hlaithumhnaak.
Adjective
sawm thum hnaak.
Noun
sawmthum.
Pronoun, Adjective
hemi.
Noun
leenhling; hling nai hampa.
Adverb
khiata, khita.
Noun
savun ri.
Noun
hawng le eel laklawh kin ruangpui.
Noun
hling.
Adjective
khimsek; verver.
Noun
zapui lam.
Adverb
khim sek in; phatak in.
Pronoun
ciate; khiate.
Conjunction
napui khaw; napui ai.
Noun
khuaruah; ngaihsun.
Adjective
khua ruah tam; dontam.
Adjective
khuaruah nailo; ninghio nailo.
Adjective, Noun
thawng khat 1000.
Verb
viit; tawngneh.
Noun
vori; puuri, samulri
Adjective
her dawn, rii leek taang.
Noun
lim; lim reek tuh in; ciatih in bawn hlah lesikhaw ciatih in na ti tuh tih ai lauruaihnaak.
Verb
lim; lauruai.
Noun, Adjective
pathum.
Noun
sawmruk 60; kul let thum.
Adjective
let thum.
Verb
cil, ke thawn cil (fang, behli te)
Noun
saaphmai tlum hmun ai kefot; a panhmun. (khat lam khat lam an rin maan in ); thin saa roh; grammar: acuu laar ruai hnaak.
Adverb
vaithum.
Adjective
nunthiam; tangka hmang daan thiam; suup thiam; tenren; tin thiam.
Verb
thintho, tuangvaar.
Verb
phangai in po; nai nung.
Noun
dangkhun.
Verb
lung hliin rang.
Noun
kumpibawi tohkham.
Noun
mi tampui.
Verb
dang diik sah; haihawh pit ruai.
Noun
daatsi zu thil lo ai pithnaak thil.
Adverb
a thawh in a tong tian; tumpet in; tian in.
Preposition
pum-puluk ah; hmun caangcaang ah; vaar, vui, eg. throughout the night:zaan vaar; throughout the day : sunnivui.
Verb
huat, sep.
Noun
vaneu hin khat.
Verb
dawt sul.
Noun
misual, mireek.
Noun
zungpui.
Noun
khuari.
Noun
tleek.
Noun
Tlawngkaai Nili.
Adverb
ciatih in.
Verb
lo kham, lo dawn.
Pronoun, Adjective
nang-mah ai, na.
Noun
tisa khang ruaitu hawng song um ti-uum.
Personal Pronoun
nangmah le nang-mah; nangmah lala.
Noun
Tibet ram.
Noun
ngalruh.
Noun
safe, sahik; hmaan ii ti ai pe hnaak riin; tiktiktik ti ai pau hnaak aw.
Noun
lethmaat; tiket; laaiken.
Verb
khuarek.
Adjective
khuarek baai.
Noun
tipui tikhang le tikaang.
Noun
thuthang; thawmvaang.
Adjective
ciangver; remcaang.
Noun
hawng orhpon
Verb
peen; heen.
Noun
suunfaak.
Noun
tlavaang, kawkai.
Adjective
teet roh; diip roh.
Verb
diip.
Adjective
siangthailo; fahhnaat;rawlsia.
Noun
bawngbi teet.
Noun
tlavaang pui.
Noun
innphukhuk lapuai tleep. (thil;mihing )
Preposition, Conjunction
hlaan lo; hlaan song hmuah.
Verb
vaai; lo vaai;lo tuan.
Noun
lawng mai merhnaak kut-awh.
Verb
lai; khat lam ah lai hliai; tawhti hlii bang ai lai ruai.
Noun
ahcia thing.thing ah.
Noun
acuu; tikcu; nikhua
Noun
tikcu pengtu.
Adjective
acuu kheel.
Noun
napertuh acuu teek hnaak.
Adjective
phozaar; raalsia.
Noun
hampa hin khat.
Noun
taanphio.
Noun
maitalhbu; teekbu; thipbu.
Noun
beel hleeng rem ai daattu.
Verb
aw kiik; awfeem suah.
Adjective
ciikciril.
Noun
a hmur; laksawng neu; thuthup.
Verb
a rirau reel;thuthup ling ruai; thil kaai ruai, laailiang ruai.
Noun
a saang ber hmun; a luu ber; a hmur ber.
Adjective
zuu hmuai.
Noun
ke diikin vaak (pau tuh lo in )
Verb
cawl; cawl ruai.
Adjective
cawl; cawlzo.
Adjective
cawlnailo; thaa haat.
Adjective
rimkuul; hnaaihnok.
Noun
thu zirngomtu.
Noun
pup ha pup khat ahlu.
Noun
ca-uk hming; thu hawlpui
Verb
suup kong ai hni zupzo.
Adjective
hming meen-ma upa; a hming meenma ihnaak.
Preposition
ah; lam ah, kon ah ti bang.
Noun
suumphurh.
Noun
hmuk em; hmuk ro.
Noun
khuhsi; sikawng., kuak.
Verb
naupang neu bang in vaak.
Noun
thaanzuu.
Noun
ke zungpui.
Noun
khuahlaan Rom te silh pon.
Adverb
hmunkhat ah. (yours ).
Verb
naa per, kol roh in per.
Noun
paar hnaak thilthuam te;
Noun
thil pakhat cancaa ai pehnaak thil; laai tleep, thiir tleep neu ii ai tangka thawn thuul thai leh.
Adjective
tuarsah khop; suupsahkhop.
Noun
tuarsah benhnaak; suupsah benhnaak.
Verb
tuarsah.
Noun
lampui, lai le etc kaan man.
Verb
nuam neuneu in tum (daar ); mithi daar tum bang.
Noun
pasal bang ai nungtu nupang.
Noun
Red Indian te haihpui.
Noun
kawltihaang.
Noun
hlaan; mithi hlaan.
Noun
Englang raalkaap daihkoh hming.
Adverb
thai ninghla; thanghla.
Noun
hlaan lungbir.
Noun
khuangpui.
Noun
pawng 2240 rit ai faangcang dip 20 thawn ruang.
Noun
aw; mihing laasa aw, saang le niam.
Noun
caiceh, cehrep.
Noun
lai; kaa song lai.
Adjective
pong thil lo ai um.
Noun
thahaat sii.
Adjective
aw saang le niam thawn peh duun, eg. tonic solfa d ,r ,m, f.
Adverb, Noun
tuun zaan.
Noun
dangcan hiang ai tisa bol.
Noun
biahnaak thu maan ai sam cem daan.
Adverb
ve, eg. she sings and plays the guitar too; zee eg. too big: ngaw zee.
Noun
thil bawn fan g ai hmang hnaak kutken thil te; sobuul; hluah, etc.
Noun
kam pakhat
Noun
kam-uur.
Noun
kam rawthnaak sahmul.
Noun
kam sawmhnaak sii beek.
Noun
kamtaang tok hnaak rawpeek.
Noun
verver; rawnkuul verver.
Verb
akhuh dah; (Noun) saang ber hmun ah; dim, a dim deuh lo dim beet.
Noun
reeltuh zirhtuh thulu.
Adjective
vumtaber.
Noun
hmun pakhat ai khur le ram om daan.
Verb
tlutlap; sawn.
Adjective
lu le taw langlet sek; lehla sek.
Noun
maivaar; faar vaar; deetmai.
Noun
uur tuar hnaak.
Verb
uur ruai, tuar ruai.
pp of tear
ziik.
Noun
siimpai; hlihual.
Noun
ti song an feh thai lawng kaap hnaak maimu.
Noun
zu hiangho hnaak rawnti; ruahti.
Adjective, Noun
khuasaa; khuasaa hmun.
Noun
lu le kutke tel lo milem.
Noun
cuumdur.
Verb
reem; uur ruai dekdo.
Verb
cungvaan ah hliip.
Adjective
a veek seren; a veek kom.
Adjective
pati pakhat leek ai ukhnaak.
Noun
Amerika Indian te ai a hinnam linhnaak ramsa zuk.
Verb
daai; tok kutzung thawn.
Adjective
thinpemkuul; ninghiokuul.
Adjective
thincom; thinrawbai.
Adjective
cang, neem lo.
Noun, Verb
khualsih; khua le ram tlawn.
Noun
khualsitu; khua leram tlawntu.
Noun
sal zuam duunhnaak.
Verb
ri thawn duuk.
Preposition
lam ah.
Noun
hmai nawt hnaak pon.
Noun
khuacuan hmun inn saang roh.
Noun
khuapui; acozah zung to hmun khua. (pasal ai ); khat le khat zomduunhnaak.
Noun
khua bial; peng.
Adjective
thih hnaak ruu, tur.
Noun
naupang leenngaih.
Verb
riin; ngaan; khum; riincia vum ah riin not; zom, ling tuh in.
Noun
suul; a niah.
Noun
feh hmun, kong; suul.
Noun
biahnaak thu, ukdaan thu ngaan hnaak laai com.
Adjective
thu cuuk bai
Noun
leeng rit sualtu mawtawka
Noun
dawr ; thil lai thil zuar;pursum lailawn; pumcawmhnaak naper;
Verb
thil lai thil zuar; dawr bawn; sum tuah.
Noun
pu-pa daan; nunphung.
Noun
mawtawka suksohnaak.
Noun
thin hnawmthai thuanthu; thil canghnaak.
Adjective
thin hnawmkuul; tha siakuul.
Noun
mihing, rams ate feh hmun suul.
Noun
mawtawka khel ai khit hnaak leeng neu.
Noun
maileeng.
Verb
zirh; cuuk.
Noun
zirhnaak; cuukhnaak.
Noun
thinlung ziaza.
Noun
hinpui, khua le ram raal hnen ah zuartu.
Noun
elektik thaa thawn mawng hnaak mawtawka..
Verb
raal thuangtuanh bang ai vaak tlaptlo.
Verb
fon; ke thawn fon.
Noun
thihtlut.
Adjective
dapkhep; rin-aw om lo.
Verb
naa per.
Verb
luan, kaan; ruathnaak kaan.
Adjective
apha ber; bangtu umlo ai pha.
Adjective
kontinen ram kaan.
Verb
ngancia cuung ai ngaan.
Noun
ngaan khum hnaak laai.
Verb
thawn;hmundang ah thawn; mah naih thil misam hnenah dah;
Noun
hmel thuul, mel thleng shnaak.
Verb
hmel thuul, hmel thleng.
Verb
apian pungsaan thuul.
Verb
hmun pakhat an hmun dang ah thun (thii thun )
Verb
peel; cang tuh hnaak, siang lo hnaak hlun lo ai peel thotho.
Adjective
camkhat leek rai.
Noun
mihing, thilri khatlam ah thiar, feh.
Noun
hmun khat an hmunkhat ah feh, vaak laaiteng.
Verb
pong let; pong sam ah let.
Noun
pong let hnaak.
Noun
ponglettu.
Verb
laai ngaan cia mah laai in ngaan; misam pong mah laai in ngaan.
Verb
pesiin; kuatsiin.
Noun
dawngkham pui vum ai kotka beuh.
Adjective
pader; khat lam hmu thil; tumpet in hmu thil.
Verb
puang leh; mi in ling leh.
Verb
thingkuang phawt ai hmun dangah bir leh; ruang tiksa lang ai ruang hmundang ah betsah.
Verb
thil phur, thil thiar; hmundang ah hnawn.
Noun
thil phur thilthiar.
Verb
thil tampui umhmun thuul sah.
Noun
Bawipa Zaanfaak ai cabit ti le sang heh Bawi Zisuh thii le saa ah cang peupeu ii ti sanghnaak, thil pakhat khiah thil sam dang ah thuulhn...
Adjective
thil pakhat khat kaan ai dah.
Noun
thang; tawihnaak.
Verb
awk; thangah awk.
Noun
tetaa leep daan hinkhat.
Noun
thangtawitu.
Noun
hnawmborh.
Verb
khualsi;thawn zianzo.
Noun
khualtlawn; khualsih.
Noun
khualsitu; khual tlawntu.
Verb
kaan, kaan ai feh.
Noun
tipui nga dawihnaak suurpui.
Noun
hleeng laai, a kuum sia lo.
Adjective
thudon reelthai; mi zawlthai; mi zuarthai.
Verb
fon; ke thawn fon.
Verb
kefot; thil khuihnaak ai kefot bang te.
Noun
acozah lontumhnaak; raal te thawn mah ram tawnghnaak.
Noun
sum le saw; hlawnthil; sui. tangka lung mankhung.
Verb
khawl; hman leh tuh in khawl; thin songah mankhung ruai; hih hleen.
Noun
tangka kawmtu/kiiltu.
Noun
tangka le thil mankhung khawi hmun inn.
Verb
bawn (mi kongcung ah ); ngaisung; sii thawn tuamhlawm; rong do.
Noun
thu pakhat a liklak zong ai ngaan hnaak ca-uk.
Noun
mi bawn daan; sii thawn tuamhlawm daan.
Noun
ram khat le ram khat thinkhimnaak. (leek );hnaak in tam lekhaw, teeth.
Adjective
let thumtam.
Noun
thing, thing nung.
Noun
leeng keniah..
Verb
ram hlapui khualsi vaak.
Verb
ngor derdo.
Adjective
lian bik; ngawroh; arohzee.
Noun
hliin durdo.
Noun
khurkua; raal bawh hmun laikua.
Adjective
san roh.
Noun
thil thuul daan; thil a thar ai um daan.
Noun
mi suum song tlum, a naitu sianlo in.
Noun
thukhantu zung ai thu ciithnaak;pha le phalo cuulhnaak; rimsu harsahnaak.
Noun
ning thum nai zuk, thil.
Adjective
hinnam lam.
Noun
hinnam (uktu pakhat hnia um daan zungna pakhat nai; pong khat nai mihing te )
Noun
harsa tuar-hnaak.
Noun
sual thu khantu mi pawl khat.
Noun
ruunti koptu rawnfeem.
Noun
siah; upat hnaak; zuulhnaak.
Noun
zawlhnaak; mitkher; tithilhnaak.
Noun
zawlthiam.
Adjective
linhar.
Noun
pianzia pathum nai alaan.
Adjective
kum thum vaikhat.
Noun
thupui cello.
Noun
maithal zang.
Noun
million ai million thum, 1,000,000,000,000,000,000.
Verb
ziam, sam ziamsah; cem.
Noun
thumkop; thumkop Pathian : Pa, Fapa le Ciangrauhla.
Noun
mi pathum lasa.
Verb
lung sui, thil sui ai bah.
Noun
khualtlawn
Adjective
pathum tel; mi pathum tel, pawl thum tel.;
Adjective
vaithum, pathum tel.
Noun
vaikhat suak nau pathum; thumphiir.
Noun
ke thum nai thil do hnaak.
Verb
riin; riin pakhat khiah a tiateen in hmun thum ah khan.
Noun
nehhnaak; bawnbenhnaak.
Adjective
neh maan ai aang.
Noun
mi pathumkop acozah; thunaihhnaak bangteen nai mi pathum acozah.
Noun
ke thum nai lungthu.
Adjective
thupui lo; a meenma.
Noun
kuttuul leeng.
Noun
daar tawtawrawt, laasahnaak.
Noun
buur; raalkaap buur khat.
Noun
raal tawng hmun ai ngah hnaak thilri.
Noun
Ikuaita riin an saklam hlanglam dikari 23. ½ .
Adjective
Ikuaita an 23.1/2 dikari karlak ram.
Verb
kawltlaan ai saai tlaan; kal rang roh ai vaak.
Noun
nu tuh ai ham; thawltham.
Verb
hnok ruai; thincawl ruai; rimsu ruai.
Noun
buaihnaak; thuhnok; harsahnaak.
Adjective
hnoksak thai.
Noun
tlau sau pui; vok kuang sau.
Noun
mihing buur khat.
Noun
bawwngbi sau.
Noun
nga hin khat.
Noun
sawhleek beuh; kawpia beuh.
Noun
naper hleentu; tlawngkaai hleeentu, tlawngkaailotu.
Noun
camkhat song raaltawng awlhnaak.
Noun
thilphhurtu mawtaw lianpui.
Adjective
lian sia tawp; puartawp.
Adjective
hmaan; takngai; dik; thungai.
Noun
tawtawrawt; thiir hlung.
Noun
thing a kuangpui; ruangpui, lu le ke tello.
Noun
rinsanhnaak; umhnaak.
Verb
rinsan; ring.
Noun
midang sum lesaw kiilkhawwltu.
Adjective
ringtlaak; rinsantlaak.
Adjective
ring tlaak; rinsantlaak.
Noun
thutak; thungai.
Adjective
mi dik; thutak reel thai.
Verb
zuamcuul; ticuul;sil cuul, feeng cuul; thukhan tuh in reel.
Noun
selthip bang mi kaithai thothi.
Noun
tikuang.
Noun
thawl beuhneu.
Noun
cuap uur; tibi uur.
Verb
hliip,hlep; angki baan hliip, hlep;veh, pon veh.
Noun
Tlawngkaai Nihnih.
Noun
hampa sah.
Verb
rin; ri rin;
Noun
ririn tawng.
Noun
laaizirh; laaicuuk man.
Noun
a paar bol tam papaar.
Verb
bah; ciin.
Noun
hlalang hai.
Noun
tisa hlai; tiksa song ai (seel thii, a khang zianzo thai )
Noun
mi tam zee maan ai hnokhnaak.
Noun
vur le tikhal loleek um hmun ram.
Noun
awnmawi aw; tum hnaak aw.
Adjective
aw mawi nai.
Noun
angki teet.
Noun
laa aw langhnaak thiir fung.
Noun
lai hnia lampui; laireh.
Noun
luhum; luvelh.
Adjective
nawi; hol nawi.
Noun
tabain; hlivua thaa; ti thaa ai ver hnaak leeng.
Noun
laipua vuum ah sah roh ai po hnaak hampa.
Noun
Turki miphun.
Noun
vui aar.
Noun
Turki ram.
Noun
khamin.
Noun
hnoksak hnaak; harsahnaak.
Verb
mer; let; her; veel.
Noun
akawnhmun; merhnaak; percuu mercuu. In turn : pakhat hnua pakhat.
Noun
mah pawl hlumtu; sanghnaak thuultu.
Verb
leentai tuh ai suak ve; hnawn, umhmun an hnawn.
Noun
hambol nai pakaap hin khat.
Noun
tlum man ngeen hmun dawng.
Noun
a mer thilh kut-awh pali nai dawng.
Noun
faarhnaai eer cia.
Noun
inn ning ai sa hnaak khua cuanhmun.
Noun
ti song um cuumdur.
Noun
ho; vui ho. ngal ho ti ang.
Noun
bulpaak saya, zirhtu.
Noun
pahnih kop.
Noun
a ping roh pehli rii eer ai pet hnaak aw bang te.
Verb
kut thawn hmet ai merh.
Noun
sahmul neem pon.
Noun
kahmul phaihnaak caaiceh.
Adjective
hlaihnihhnaak.
Noun
hlaihnih.
Adjective
kulhnaak.
Noun
kul; sawmhnih.
Adverb
vaihnih.
Noun
thing nge.
Noun
nitla hnua vaarhnaak unau hmellin cuu.
Adjective
a phiir.
Noun
faaphiir.
Noun
rizeep; rihual.
Verb
zeep; hual.
Verb
de durhdo; tleu durhdo aarsi bang in.
Noun
de durhdo hnaak.
Verb
kut thawn cawk dekdo; rii zeep.
Verb
merh; ke merh; ngerh, saphai in ngerh.
Noun
mizawl thai; thil harsa.
Adjective
a merk a kawn.
Noun
mivoi.
Verb
thaa tlo; thaa dok sutso. Phih sut, sam phih.
Noun, Adjective
pahnih.
Adjective
rii hnih hual; thing tleep hnih thuah.
Adjective
mizawl thai; fel lo.
Adjective
let hnih; thuah hnih.
Noun
a phun, a zia; thiir cafang.
Noun
laai kheen hnaak ceet s (lethnikceet ).
Noun
riilnget uur;taifawt.
Noun
uihik ai thiar hnaak uur.
Noun
ceet thawn laaikheentu.
Noun
liansiahnaak; reem le huatsuak hnaak; mawilo phalo roh in aana thawn ukhnaak. (rai lo )
Noun
liansiathnaak thawn mi uktu.
Noun
rabar sialriat thawn bawn hnaak leengke.
Noun
zir ngom.